PROJEKTI KONVERENTSID
|
KONVERENTS SOOMES28.11.2016 - 03.12.2016
|
Tampere konverentsi eesmärk oli õppida märkama rahvuste vahelisi erinevusi Euroopas ja seda, millised probleemid võivad esile kerkida (stereotüübid, keel ja kombed, populismi oht jne) rahvusvahelises töömeeskonnas ja kuidas neid lahendada.
Tampere tiim: Siim Pikkaro, Randar Nõva, Karl Gregor Jakk, Henri Jakobson, Madleen Vapper ja Kristiina Liiv. |
Õpilased tegid kodus lühifilmi etteantud viie teema põhjal. Õpilased pidid välja mõtlema stsenaariumi, valmistame ette filmimisprotsessi (näitlejad, võttekohad, tehnika) ja monteerima filmi.
Soome konverentsil osalesid õpilased rahvusvahelistes tiimides erinevates töötubades. Töötubade teemad olid järgmised: Stereotüübid tööturul: mehed vs naised, rassid, eri rahvused, vanad vs noored jne. Stereotüüpidega kaasnevad probleemid ja kuidas neid lahendada. Populism kui tänapäevane probleem Euroopas: näiteks Brexit, pagulased, parempoolsed parteid. Väitluse töötuba: õpetati väitluse reegleid, harjutati kahes rühmas ja lõpuks valmis näidisdebatt teemal „Kas inglise keel peaks olema Euroopas rahvusvahelise suhtluse keel pärast Brexitit?“ Draama töötuba: õpilased valmistasid ette etüüde erinevatel teemadel, mille põhjal valmis terviklik lühinäidend, kuidas rahvuslikud eripärad (keel, kombed, käitumine jne) rikastavad maailma. Viimasel päeval esitlesid õpilased valminud töid kõikidele, millele järgnes diskussioon.
|
Ka kodus oli meil vaja teha ettevalmistusi kohtumiseks Tamperes. Me pidime tutvustama teistele riikidele oma riiki, kultuuri ja natuke oma kooli. Selleks tegi iga riik tutvustavad videod. Samuti pakkus iga riik mõnda toitu, mis on nende riigile omapärane. Meie pakkusime näiteks kohukesi. Allpool on nähtaval Soome ja Eesti Erasmus+ Highway to Europe Soome kohtumisel näitamiseks olnud riike tutvustavad videod.
|
|
|
Õhtud olid sisustatud erinevate tegevustega, et luua uusi tutvusi ning Soomet paremini tundma õppida. Näiteks käisime vaatamas jäähoki mängu, mis on soomlaste seas väga populaarne spordiala. Samuti toimus meil ka Soome teemaline õhtu, mille osaks olid Soome rahvustoidud ning saun. Mängisime ka erinevaid Soome mänge. Tutvusime ka Tampere linnagaväikesel linnaekskursioonil. Viimasel koos veedetud õhtul oli meil veel viimane koosviibimine koolimajas, et veelgi tutvusi soetada. Enne lahkumist, projekti viimasel päeval, külastasime ka Soome pealinna Helsingit ning tutvusime linnaga ja külastasime Soome Rahvusmuuseumi.
Esimest korda saan osaleda Erasmus+ projektis. Mina õpetajana saan suurepäraselt aru, miks selline rahvusvaheline projekt kasulik on, aga kuidas suhtuvad sellesse õpilased, selgus peale meie esimest õpirännet Soome.
Minu inglise keel on üsna keskmisel tasemel ja ma arvan, et selline on see paljudel minuealistel, mistõttu ebakindlus ja häbi oma kehvapoolse keeleoskuse pärast on jätnud nii mõnedki õpetajad rahvusvahelisest koostööst eemale. Kuid see peaks olem hoopis vastupidi, kuna rahvusvahelistes projektides osalemine on üks parimaid koolitusi õpetajale üldse ja otse loomulikult areneb selle käigus ka keeleoskus.
Kuna mul on Soomes palju sugulasi, käin ma seal sageli, aga Soome koolid on minust siiski kaugele jäänud. Seetõttu olin väga huvitatud, kuidas naaberriigi igati tunnustatud haridussüsteem lähivaates toimib. Nägime palju sellist, mis meeldis ja sobis, mida tahaks üle võtta ja proovida, kuid ka seda, mis meil just eriti hästi on. Siinkohal pean aga nentima nagu Pavel Alonov 20. jaanuari Õpetajate Lehes (artikkel „Kuidas Erasmus+ programm mu koerale nime andis“), et pole mõtet ega saagi võrrelda eri riikide haridussüsteeme, mistõttu minagi seda siin ei tee.
Mida me Soomes tegime?
Õppisime – nii õpilased kui õpetajad. Õppimine on siin aga väga laias tähenduses: see tähendab osalemist populismi, stereotüüpide, väitluse ja draama töötubades, ettekannete tegemist ja teiste esitluste kuulamist konverentsil, oma kultuuri tutvustust filmi, tantsu-laulu ja mängude kaudu, pidevat suhtlemist võõrkeeles. Täpselt selline õppimisviis sobib praegusele z-põlvkonnale. Selle viie päeva jooksul omandasid õpilased hulgaliselt teadmisi (kultuurilisi, ühiskonnateemalisi, poliitilisi, keelelisi) ja oskusi (pädevusi), kogemata kordagi igavust või rutiini. Kõik tunnistasid üksmeelselt, et selle nädala jooksul õpiti oluliselt rohkem kui sama või isegi palju pikema aja jooksul tavalise koolinädala jooksul. Päevad olid väga tihedad ja ütleks, et üsna pingelised, kuna kõik toimus võõrkeeles, aga õhtuks jätkus veel ikkagi energiat ja tahtmist minna koos uute sõpradega sauna ja jääauku ning grillima lumisesse metsas – meelelahutus oli punkt tihedale õpipäevale. Reisil loodud sõprussuhted on jäänud kestma, soodustavad seda ju sotsiaalvõrgustikud.
Mida see andis õpetajale? Kogemusi, kogemusi ja veel kord kogemusi. Käisin iga päev vaatlemas tunde, mis mulle kui emakeeleõpetajale huvi pakkusid: emakeel, loovkirjutamine, draama. Vestlesin pärast tunde Soome kolleegidega palju, küsisin kõige kohta, uurisin nii õppekavu kui õpikuid – kõik need uued kogemused olid äärmiselt rikastavad ja silmaringi laiendavad. Samuti käisin vaatamas, kuidas meie õpilased töötubades kaasa lõid. Nägin neid sootuks uuest vaatenurgast! Selle nädalaga õppisin oma kolleege tundma rohkem kui mitme aasta jooksul päevast päeva koos töötades. Partnerriikide kolleegidega oleme aga saanud peale paari kohtumist headeks sõpradeks, moodustame nagu omaette kollektiivi – oleme ju ühes paadis kokku kaks aastat. Ees on ootamas õpiränne Saksamaale, Rootsi ja Hispaaniasse. Tööd on palju, aga see on huvitav, see on motiveeriv ja väljakutset pakkuv.
Tiina Brock
|
KONVERENTS SAKSAMAAL13.03.2017 - 19.03.2017
|
|
Wolfsburgi konverentsi eesmärk oli välja selgitada elukestva õppe olemus ja selle olulisus.
Kõik partnerriikide õpilaste tiimid (v.a Saksamaa) andsid esimesel päeval kodus ette valmistatud emakeeletunni saksa õpilastele (anti soome, rootsi, hispaania ja eesti keele tund). Selle tunni jaoks valmisid erinevad töömaterjalid. Näiteks eesti keele tunni läbiviimiseks koostasid eesti õpilased töölehe, sõnavaramängu saksa ja eesti keele seoste märkamiseks (aluseks olid saksa keelest tulnud laensõnad) ja värvide õpetamise mängu ning õpetati ka eestikeelne laul „Tere hommikust“. Peale tunni andmist toimus tunnianalüüs ja kõik tiimid esitlesid enda tunnianalüüsi teistele tiimidele. |
Wolfsburgi tiim: Henri Jakobson, Kris-Mariin Pals, Kristiina Liiv, Piia Tomingas, Kenny-Robin Matsakov, Kirke Triin Lembinen
|
Õpilased osalesid järgmistel päevadel rahvusvaheliste gruppidena erinevates töötubades:
|
•
|
Õpilased arutlesid ja fikseerisid joonisena selle, kuidas korraldada oma õppimisruumi ja töölauda, et õppimine oleks maksimaalselt efektiivne.
|
|
•
|
Õpilase töötasid läbi hulga materjale õppimisstrateegiatest ja -stiilidest ning koostasid selle kohta failina kokkuvõtva brošüüri.
|
|
•
|
Õpilased töötasid läbi materjalid, mis käsitlesid teemasid alates Maslow teooriast ja koostasid selle põhjal brošüüri, kuidas olla keskendunud ja olla efektiivne õppija.
|
|
•
|
Iga õpilane kirjutas blogisse lühiarutluse motivatsiooni teemal.
|
Töötubadele järgnesid esitlused ja diskussioon. Ühel päeval toimus veel ühine töötuba Braunschweigi kunstimuuseumis teemal „Kunst ja elukestev õpe“.
|
KONVERENTS ROOTSIS15.05.2017 - 21.05.2017
|
|
Västeråsi konverentsi teema oli sisenemine rahvusvahelisele tööturule.
Kõigepealt uurisid õpilased rahvusvahelistes tiimides eduka karjääri alustamise tingimusi: korrektsed ingliskeelsed CV-d, motivatsioonikirjad, tööintervjuud. Seejärel töötasid õpilased välja strateegiad, kuidas edukalt valmistuda kandideerimiseks, kuidas välja tuua oma tugevusi tööintervjuul, motivatsioonikirja ja CV koostamisel. |
Våsterasi tiim: Liisa Rootare, Lisett Loderaud, Vadim Kononov, Hanna Kurg, Taniel Johan Eller, Anette Lunev
|
Edasi said õpilased kohtuda ühe Rootsi tippjuhiga ja tööturu spetsialistidega, kes tegid esitlused sellest, millised on nende ootused tööjõu värbamisel ja andsid sellega seotud soovitusi noortele. Viidi ka läbi näidistööintervjuu ühe vabatahtliku õpilasega. Seejärel osalelesid kõik tiimid rollimängus, kus osa õpilastest kehastus tööandjateks ja teine osa tööle kandideerijateks. Mängu käigus oli väga oluline „tööandjate“ antud tagasiside ja kandideerijate oskus enda tugevaid külgi esile tuua.
Ühel päeval tegelesid tiimid sellega, et selgitasid välja 10 ametit, mis nende meelest tulevikus nende kodumaal kaovad ning esitlesid neid teistele tiimidele.
Ühel päeval tegelesid tiimid sellega, et selgitasid välja 10 ametit, mis nende meelest tulevikus nende kodumaal kaovad ning esitlesid neid teistele tiimidele.
|
KONVERENTS HISPAANIAS18.09.2017 - 23.09.2017
|
|
Pineda de Mar'i konverentsi teema oli noorte tööturg.
Kodune töö oli uurida, milline on noorte tööturg oma riigis ja anda sellest konverentsil ülevaade. Nelja päeva jooksul toimus mitu töötuba rahvusvahelistes tiimides, kus uuriti, kuidas siseneda tööturule ja kuidas kasutada Europassi sel puhul. Samuti analüüsiti, millised on välismaal töötamise plussid-miinused. Õpilased tutvusid ka Euroopa keeleõppe raamdokumendiga. Hispaania tiim: Kris-Mariin Pals, Karel Saarkopli, Liivia Lints, Marko Maisalu, Hanna-Liina Salumets, Denis Salihov
|
|
Õpilaste jaoks kõige põnevamaks osutus Pineda de Mari ettevõtete külastamine, millele eelnes intervjuu küsimustiku koostamine, mis ettevõttes kohapeal ka läbi viidi. Eesmärk oli välja selgitada, millised on noore inimese võimalused selles ettevõttes tööd saada (milliseid oskuseid, teadmisi ja kogemusi tal oleks vaja). Hiljem koostas iga rühm esitluse, tutvustamaks oma visiiti.
Ühel päeval esines õpilastele ka selle kooli vilistlane, kes oli õppinud välismaal ja jäänud sinna ka tööle. Ta jagas oma kogemusi selle kohta.
Ühel päeval esines õpilastele ka selle kooli vilistlane, kes oli õppinud välismaal ja jäänud sinna ka tööle. Ta jagas oma kogemusi selle kohta.
|
KONVERENTS EESTIS27.11.2017 - 03.12.2017
|
|
Teema: IKT kasutamine õpingutes, edasiõppimine välismaal (Euroopa riikides, mis osalesid projektis).
Kodune töö konverentsiks: Kodutöö tehti rahvusvahelistes rühmades ühises veebikeskkonnas oma koduriigist. Rühma tööd koordineeris Eesti õpilane. Kodutöö teema oli seotud IKT kasutamise erinevate aspektidega õpilaste elus. Iga rühma liige pidi teemat avama oma riigi näitel. Ühiselt pandi kokku esitlused. |
|
28.11 TEISIPÄEV
Konverents algas koduse töö esitlemisega, mille jaoks said rühmad eelnevalt aega ka ettevalmistuseks, sest reaalelus kohtuti esmakordselt, enne oli suheldud vaid interneti teel. Esitluste käigus said õpilased ülevaate kõigist IKT kasutamise aspektidest ja said võrrelda, kas ja kuivõrd see erineb riigiti. Enim tähelepanu pälvis esitlus, kus õpilased tõid välja enda digitaalse jalajälje internetis. See esitlus sai ka kõige rohkem hääli konverentsi osalejailt. Pärast esitlusi tehti ka rühmades analüüs, mis sellises kaugtöö vormis tehtud koostööst õnnestus ja mis mitte nii hästi ning miks.
Konverents algas koduse töö esitlemisega, mille jaoks said rühmad eelnevalt aega ka ettevalmistuseks, sest reaalelus kohtuti esmakordselt, enne oli suheldud vaid interneti teel. Esitluste käigus said õpilased ülevaate kõigist IKT kasutamise aspektidest ja said võrrelda, kas ja kuivõrd see erineb riigiti. Enim tähelepanu pälvis esitlus, kus õpilased tõid välja enda digitaalse jalajälje internetis. See esitlus sai ka kõige rohkem hääli konverentsi osalejailt. Pärast esitlusi tehti ka rühmades analüüs, mis sellises kaugtöö vormis tehtud koostööst õnnestus ja mis mitte nii hästi ning miks.
Peale tööpäeva toimus linnaekskursioon-mäng. Ekskursiooni ajal tuli teha ka fotosid igas n-ö kontrollpunktis, millest koostati näitus ja valiti välja parimad.
Õhtul, kohe pärast linnamängu toimus koolimaja aulas tutvumisõhtu.
29.11 KOLMAPÄEV
Esimene töötuba oli teemal „Välismaa ülikoolides õppimine“. Esmalt vaatasid õpilased videot, mille pani kokku meie kooli vilistlane, kes õpib ülikoolis välismaal. Koos oma kaasüliõpilastega jagab ta oma kogemusi välismaal õppimisest. Teine video oli intervjuu meie kooli õpetajaga, kes lõpetas doktorantuuri välisülikoolis ning rääkis, mis motiveerib inimest elukestvalt õppima.
Õhtul, kohe pärast linnamängu toimus koolimaja aulas tutvumisõhtu.
29.11 KOLMAPÄEV
Esimene töötuba oli teemal „Välismaa ülikoolides õppimine“. Esmalt vaatasid õpilased videot, mille pani kokku meie kooli vilistlane, kes õpib ülikoolis välismaal. Koos oma kaasüliõpilastega jagab ta oma kogemusi välismaal õppimisest. Teine video oli intervjuu meie kooli õpetajaga, kes lõpetas doktorantuuri välisülikoolis ning rääkis, mis motiveerib inimest elukestvalt õppima.
|
|
|
Järgnevalt uurisid õpilased rahvustiimidena, millistel erialadel on nende riigis võimalik edasi õppida inglise keeles, mis sobiks ka välismaalastele. Kolme-nelja ülikooli näitel selgitati välja, millised on nende koolide vastuvõtu- ja õppimistingimused. Kogutud info põhjal tegi iga tiim esitluse ja tutvustas seda teistele.
30.11 NELJAPÄEV
Eesti õpilased andsid ülevaate kõigist toimunud projektietappidest: Soome, Saksamaa, Rootsi ja Hispaania konverentsidest.
Eesti õpilased andsid ülevaate kõigist toimunud projektietappidest: Soome, Saksamaa, Rootsi ja Hispaania konverentsidest.
Sellele järgnes rahvusvahelistes rühmades arutelu, millised on projekti tulemused, millised on saadud teadmised ja milline on olnud isiklik areng ehk millist mõju on õpilastele avaldanud selles projektis osalemine.
Õhtul toimus LÜGi traditsiooniline üritus Playback, mis oli külaliste sõnul muljet avaldav.
01.12 REEDE
Sel päeval tuli rühmadel välja valida eelnevalt saadud info põhjal üks ülikool ja teha sellele reklaam fotoromaani / fotolavastuse või video vormis. See oli õpilaste lemmiktöötuba, kuigi oli aeganõudvaim ja tehniliselt keerukas.
Õhtul toimus LÜGi traditsiooniline üritus Playback, mis oli külaliste sõnul muljet avaldav.
01.12 REEDE
Sel päeval tuli rühmadel välja valida eelnevalt saadud info põhjal üks ülikool ja teha sellele reklaam fotoromaani / fotolavastuse või video vormis. See oli õpilaste lemmiktöötuba, kuigi oli aeganõudvaim ja tehniliselt keerukas.
02.12 LAUPÄEV
Toimus Tallinna ekskursioon. Meie kooli õpilased tegid külalistele ekskursiooni Tallinna vanalinnas, kus tutvustati olulisemaid vaatamisväärsusi.
Toimus Tallinna ekskursioon. Meie kooli õpilased tegid külalistele ekskursiooni Tallinna vanalinnas, kus tutvustati olulisemaid vaatamisväärsusi.
